Il caffè turco

Minu hiljutiseim korterikaaslase ja teise vabatahtlikuga kohtumine oli reedel, kui majja naases Meryem Türgist. Endaga tõi ta kaasa terve hunniku Türgi maiusi ja ka Türgi kohvi, mida ta õpetas tegema minule ja Evelinale, sest miks ka mitte, Türgis ma pole küll käinud, aga tore on ikka õppida uusi kultuurilisi asju.

Türgi kohvi jaoks on täitsa oma pott, kuhu tuleb sisse panna külma vett tassi kaupa nii palju, kui on joojaid. Siis tuleb lisada iga jooja kohta 1 kuhjaga teelusikatäis kohvi ja kui soovitakse, siis suhkrut. Meryem lisas suhkrut, sest ehk kartis, et see liiga kange meie jaoks, kui seda ei lisa. Siis tuleb segada ning panna pott vaiksele tulele kuni hakkab mullitama. Siis see vaht tuleb tõsta tasside põhja nii, et tassipõhi oleks kaetud. Pott läheb tagasi tulele, mis nüüd juba tugevam, kohv tuleb ajada keema, et ta tõuseb ülespoole ning siis tassidesse jagada. Tähtis on see, et igal tassil on vaht peal, kohvi end ei peaks väga näha olema, siis on hästi tehtud.

img_0939
Mullitamas

Kohvi tegemise kõrvale rääkis Meryem meile igasuguseid toredaid Türgi kohviga seotud lugusid. Näiteks, Türgis on kombeks, et mees peab küsima naise perekonna käest alguses luba, et abielluda. Küsimine käib niimoodi, et mees tuleb naise perekonna juurde ja siis naine valmistab kõigile Türgi kohvi. Oma tulevase tassi paneb ta aga suhkru asemel soola. Kui mees seda jäledust ära ei suuda juua, siis see tähendab, et ta ei armasta oma noorikut piisavalt.

Mõned aga tahavad oma tulevast potentsiaalset abikaasat eriti proovile panna. Paar aastat tagasi olevat üks neidis pannud igasugu eri vürtse ja pipraid oma väljavalitu tassi, mis tekitas sellise mürgi, et mees sai südamerabanduse ja suri.

img_0943
Lõpptulemus

Pärast kohvijoomist tegime ka ennustamist. Selle jaoks tuli alustass panna tassi peale, siis kolm korda seda keerutada vastupäeva ja siis enda poole pöörates keerata see ümber. Siis tuli oodata kuni tass täiesti maha jahtub ja siis tass tõsta üles. On olemas mingi app selleks, mis ennustab, nii et tuli teha pilti kohvipaksust põhjas, tassi äärest ja siis alustassist, millelt on üleliigne vesi ära valatud.

img_0946
Tulevik tundub olevat sitt, aga eks ta ole siis kaugema tuleviku väetis!

Minu ennustus on järgmine:

  • Ma olen “sweet tongue” nagu Meryem ütles, ehk ma oskan oma sõnadega moosida nii hästi, et saan alati, mis tahan. Lisaks olen ma diplomaatiline.
  • Ma leian üles midagi, mille ma olen ära kaotanud. Selles ma kahtlen, sest kõik asjad olen ma kaotanud Eestis, Sitsiiliast on neid raske üles leida.
  • Keegi pakub mulle mingit reisi, ma nõustun ja sellest tuleb elu seiklus.
  • Mu elus on keegi, keda ma väärtustan, aga kes seda ei vääri. See peaks mu elus tekitama tuska. Pole veel suutnud välja mõelda, kes see olla võiks, nii et tuska elus hetkel pole.

Ma muidu ennustamisse ei usu, aga seda oli täitsa tore teha ja kuulda selliseid heietamisi mu tuleviku suhtes. Kohv ise oli omamoodi, minu jaoks natuke liiga magus, aga Türgi maiustega täitsa maitsev, nii et siiski kogemus omaette. Mu lemmikasi selle kohvi juures oli serviis, milles seda serveeritakse, sest see meenutas nukkudele mõeldud portselani, mis mul väiksena oli.

Eks ma nüüd siis istu ja oota, kas mu tulevik läheb ennustuse kohaselt või ei…

Bienvenue en Estonie

Ostsin üks päev kõige nunnuma (ja kõige kallima) suvikõrvitsa maailmas:

IMG_4206

Teisipäeviti on ESNi peod. See nädal oli teemaks “Red Nose”, mis peaks olema, nagu mulle räägiti, nagu rinnavähi jaoks on roosad lipsukesed, aga südamehaiguste jaoks. Irooniline, et see peeti baaris, kõik ju teavad, et alkohol on südamele ja veresoonkonnale suurepärane. Nina ise küll punaseks ei joonud, aga see-eest jagati meile lahkelt vaht-punaninasid.

Mina, Jule ja Willi (Saksamaa)
Mina, Jule ja Willi (Saksamaa)

Kuna ma valisin endale aine “La littérature francaise”, siis on mul juba lugemisvara: Stendhali “Le Rouge et Noir”. Raamatud on siin jumalikult odavad: raamat on 500 lk ja ma maksin 4,60! Nüüd mu õhtud mööduvad Stendhali ja sõnaraamatu seltsis…

IMG_4154

Uued sõbrad
Uued sõbrad

Eile läksime Morgani juurde, et teha vegan cupcakes’e. Ma ei ole kunagi midagi veganit küpsetanud, nii et see oli midagi uut mulle. Ma küll kahtlesin nende headuse võimalikkuses, aga need olid ühed parimad cupcakes’id, mida ma kunagi söönud olen! Veganiks küll veel ei hakka, aga veendusin, et vegani elu pole nii õnnetu, kui tundub. Luis tegi ka veel empanadasid. Ma tahtsin cupcakes’idest veel pilti teha, aga mu telefon sureb alati külma tõttu ära ja nii ei jõudnudki selleni…

Empanada, muy bueno!
Empanada, muy bueno!

Täna toimus “Ca me dit international”, kuhu olid kõik välisüliõpilased kutsutud promoma üliõpilasvahetust ja oma riike. Läksin siis ka oma Mesikäpaga ja Eesti faktidega kohale, aga seal oli nii vähe inimesi, et ainsad, kellele ma sain Eestit tutvustada, olid teised vahetusüliõpilased! Vähemalt kõik armastasid Mesikäppa!

Tegin ka väikse eesti keele tunni:

  • Jäääär (bord de la glace)
  • Õueala (la cour)
  • Kõueöö (la nuit du tonnerre)
  • Puuõõnsus (le trou de l’arbre)
  • Töö-öö (la nuit du travail)

Mina arvasin, et kõueöö on kõige raskem hääldada, aga kõige keerulisem oli hoopis puuõõnsus.

Söögiorgiad

Reedeks olin ma end kirja pannud Club-Cuisine’i. See on selline õhtu, kus hunnik inimesi koguneb kellegi koju ja tehakse mingi maa toitu. Seekord oli väljavalituks osutunud Boliivia. Roog, mida tegime, oli Piqué Macho. See oli hunnik friikartuleid, mille peale oli kuhjatud lihakaste. See oli päris maitsev. Kahjuks mul pilte sellest pole, aga tore oli, kuigi õhtu lõpuks olin ma nii kurguni täis ja toidukoomas, et ma sain vaevu prantsuse keelest aru, ei tea, kas ma eesti keelegagi sel hetkel hakkama oleks saanud.

Laupäeval läksime Louis (Prantsusmaa) juurde, sest täna on Chandeleur Prantsusmaal, millal tuleb kreppe süüa, aga me tegime krepiõhtu hoopis siis. Krepid olid täitsa head, aga selliste koduste pannkookide puhul ei paku keegi konkurentsi minu emme pannkookidele. Sain kreppi loopida, sest see pidi ka traditsioon olema, et kõik teevad ise oma esimese krepi. Põrand jäi puhtaks +  krepp ei läinud katki = professionaal!

Seda jooksen ma järgmised 2 aastat oma puusadelt maha
Seda jooksen ma järgmised 2 aastat oma puusadelt maha
Crèpes
Crèpes

Ma olen avastanud, et mulle täitsa meeldib blogi pidada, aga ta on nagu õnnetu armastus: ainult ühepoolne. Ma ainult kirjutan oma elust, aga ei tea teist tuhkagi! Tehke blogid, raisk!

Cookie monster

Isa kinkis mulle lõikelaua. Kõik tuleb ju ikka sisse õnnistada ja järgi proovida, nii et esimeseks proovikiviks oli lõikelauale šokolaadi hakkimine, mis läks mõnusate küpsiste sisse.

IMG_3688

Ma absoluutselt armastan küpsiseid küpsetada! Juba nende taigen on nii maitsev, et mina ei mõtle sellele, et ahjusoojad küpsised külma piimaklaasiga on veelgi etemad ega ka salmonella ohule, mis mind varitseb. Seekord siis tulid säärased küpsised:

IMG_3690

IMG_3693