La mia famiglia a Palermo

Kaugele lõunamaale saabusid Kati ja mu vanaema Mummi, et kaeda üle minu eluolu ja maitsta kõike head, mida Sitsiilia pakkuda võib. Kohe, kui nad kohale jõudsid, andsid nad mulle hunniku Kalevi maiustusi, leiba ja asja, mida kõige enam olen igatsenud, KOHUPIIMA! Viskasin kohe kõik sügavkülma, et ma tervet kilo kohupiima kohe näost sisse ei ajaks. Mõõdukus ennekõike.

Esimese päeva veetsime Palermos ringi vaadates, külastades põhituristilõkse ning ka Cathedrale katusele ronides. Sinna minek oli mul juba ammu plaanis olnud, nii et kaks kärbest sai ühe hoobiga! Sinna üles minek oli kui Oleviste torn, aina ringiratast ja ülespoole, nii et peagi hakkas ringi käima. Tasus aga ära 5-eurone pilet ja peapööritus, sest vaade ülevalt oli võimas.

Lemmikkohaks sai nii Mummil kui ka Katil Piazza della Vergogna ehk häbiplats maakeeli. Itsitasime päris kaua oma labaste naljade üle, mida skulptuuride kohta tegime ja veel rohkem, kui tegime pilte kujusid igasugustest ebasobivatest kohtadest katsudes.

IMG_20170508_111809
Häbile alla vaadates
IMG_20170508_111119
Habemikuga chillimas
IMG_20170508_110703
Kui keegi kunagi huvi peaks tundma, kust ma oma huumorimeele olen saanud…

Järgmine päev võtsime endale auto, et ka muid linnu ja kohti Sitsiilias avastada. Olgem ausad, ega Palermo just kõige põnevam koht ole, nii et tasub siin ikka ringi reisida, kui juba nii kaugele tulla. Esimesena viis meid tee Castellamare del Golfosse, mis on imearmas mereäärne linnake, mis suvel on kindlasti paksult turiste täis, nii et meie saime nautida hooajavälist kõledust.

 IMG_2970IMG_2988

Meie selle päeva lõpp-punkt see-eest oli Riserva Naturale dello Zingaro, mida Marie mulle oli soovitanud. Sitsiilia on selle poolest omapärane, et kõik, mille pealt saab raha küsida, seda ka tehakse, nii ka seekord. 5 eurot võeti selle eest, et 7 kilomeetrit oleks võimalik jalutada. Me nii vaprad siiski polnud ja leppisime suplemisega umbes poolel teel, pärast mida tagasi pöörasime. Kuigi oli kulukas jalutuskäik, oli see siiski üks ilusamaid kohti Sitsiilias, kus kõrvuti olid suur laiuv helesinine meri ja teisel pool kõrgusid rohelust täis mäed.

IMG_3008
Sissekäik reservi
IMG_3018
Kaks mu lemmikasja koos, meri ja mäed
IMG_3024
Meie rannake

Tagasiteel hüppasime ka Trapanist läbi, aga kuna parkisime ainult üheks tunniks, enam-vähem jooksime sealt läbi, aga olgem ausad, ega seal eriti midagi olnudki, nii et vast väga millestki ilma ei jäänud.

IMG_3037
Ainuke Trapani vaatamisväärsus

Öö veetsime Palermos, et järgmine päev juba Cataniasse suunduda. Seekord istusin mina autorooli peal umbes aastakest eemalolekut, nii et oli tunne, et oleks kui korra kõndima õppinud ja kohe maratonile läinud. Ellu jäime me aga kõik ja ka auto ei saanud ühtegi kõksu, nii et võin end jälle autojuhiks lugeda. Väga mõnus oli kulgeda mööda Sitsiilia meeletult pikki autosildu, mis olid küll ainult künkad-mättad. Catanias tegime ka ringikese põhikohtades, mida tundsin tänu Merilil külas käimisest ning käisime ära minu lemmik gelaterias nimega Fiordilatte, mis on kahjuks ainult Sürakuusas ja Catanias, nii et Palermos ma seal oma vabatahtlike kopikaid kulutada ei saagi. Õhtul kohtusime Taaviga, et tülgastavalt-meeldivalt õhtustada Trattoria da Marios. Selline kirjeldus oli Taavi poolt, kuna seal tuuakse lauda hunnik antipastisid ja karahvinide kaupa veini, nii et on meeldiv seal süüa, aga mingi hetk tunned tülgastust iseenda vastu, et nii palju oled söönud ja ikka kahvlit käest ei pane.

IMG_0839
Tuvide kaev
IMG_0834
3/3 – kõik Fiordilatte gelateriad Sitsiilias läbi käidud

Tegelik põhjus, miks me Sitsiilia idakalda poole suundusime, oli aga Etna. Kuidas siis saab nii, et tuled Sitsiiliasse ja tema kuulsaimat vulkaani ei näe? Me suutsime valida kõige imelisema päeva selleks üldse, tuul oli megatugev ja päikest ka ei paistnud. Meie gondlisõit üles oli selle pärast ka asendatud suurte maasturitega.

IMG_0852
Sõit üles

Ega seal üleval ilm paremaks läinud, kõndisime ringi kui beduiinid, sallid ümber pea, et igasugu sodi ja tuul kogu aeg näkku ei puhuks. Saime üles minna ainult 2700 meetri peale, siis suunati meid alla tagasi, kuna giidi eest me ei maksnud. Nii et ma pean tagasi minema, loodetavasti ilusamal päeval, kui kontroll nii range pole.

IMG_3101
Hetkerekord Etnal

Alla saime aga tulla oma gondlikesega, kus meiega liitus üks Prantsuse paarike, kellega sain jutelda Prantsusmaa poliitikast ja Sitsiiliast, nii et järjekordne võimalus oma prantsuse keelt praktiseerida.

IMG_20170511_114627
Gondlike läbi räpase akna, mille tõttu me Prantsuse paarikesega vestlema sattusime

Pärast Etnat tahtsime puhata, nii et reedese päeva veetsime Mondello rannas, kus suplesime ja päevitasime. Kati oli ka tubli ning maitses brioche con gelatot. Päev oli aga nii palav, et lõpuks oli see pigem Kati con gelato, sest jäätis oli kõikjal. Tema arvamus oli, et eraldi on brioche ja gelato imelised, aga koos on nad absoluutselt jumalavallatu kombinatsioon.

Viimase päeva veetsime suveniire ostes. Kuna oli viimane päev ja nad polnud selle hetkeni veel arancinat söönud, siis parandasime selle vea ja läksime kePallesse, et nad saaksid ka osa sellest imelisest Sitsiilia riisipallikesest. Arancina sai kõvasti kõrgema hinde, kui brioche con gelato, nii et jätsime parima viimaseks!

IMG_3109
Arancina nautlejad

Õhtul vaatasime veel Eurovisiooni, et ikka mingit Eesti traditsiooni Sitsiiliasse tuua. Kahjuks jäi minu lemmik Bulgaaria teisele kohale ja showna oli ta üpriski igav, aga mõnus oli ikka veeta nende viimane õhtu maasikaid ja kirsse süües ning halba europoppi kuulates.

Kokkuvõtteks, see oli üks imetore nädal! Nii tore lausa, et pisardasin päris korralikult, kui head aega ütlesime, ma ütlen, Sitsiilia on mu nõrgaks teinud! Aga ega kaua enam ootama pea, et jälle koduseid näha, juulis ju naasen Maarjamaale, et te mind päris ära ei unustaks.

Abbracci!

4 mesi a Palermo

Mõtlesin, et vahelduseks lobisen ka niisama. Tänane päev märgib 4 kuud Palermos olemist minu jaoks. Sellesse on mahtunud palju toredat, nii mõningat keskpärast ja ka halba on sattunud selle kolmandiku sekka. Eks ma ürita sellest mingit ülevaadet teha.

  • Ma käisin 1. aprillil esimest korda ooperit vaatamas ja et ta oleks ikka võimalikult eriline, siis Itaalia suurimas ooperiteatris Teatro Massimos. Vaatama sattusin “La Traviatat” ja ooperikaaslasteks olid Meryem ja Pepe. Juba enne ooperit tahtsid nad mulle südameataki tekitada, öeldes, et meil aega on ja tasub ikka enne gelatot süüa. 20 minutit oli aega alguseni ja me polnud teatri läheduseski! Kohale me aga lõpuks jõudsime, istusime kõige kõrgemal rõdul, nii et pidime päris palju kaela küünitama, et lavale näha, aga see oli seda väärt! Mulle hirmsasti ooper meeldis, nii et ehk see on esimene samm tõelise kultuuri nautimise poole?
    IMG_2223
    Rõõmsad lapsed astumas samme sügavama kultuuriteadmise poole

  • Ma ei tea, kas ma olen paksemaks läinud, kuigi hoiatasin kõiki eelnevalt, et ma tulen tagasi väikse mozzarella pallina. Püksid veel lähevad jalga, nii et seegi väike edu! Toit samas on siin siiski imehea ja tihti friteeritud, nii et kolesterool on küll arvatavasti laes. Aga! Siin on imelised turud, kus saab kõiki mu lemmikköögivilju lademetes! Lugege ja imestage, mu pikajalgsed blondiinid, paprikat saab siin 5 tükki 1 euro eest!
  • Mul on meeletu armastus-vihkamissuhe Palermoga. Kui ma turul olen, siis ma täiesti kujutan end ette siin elamas. Kui ma tööle jalutan ja igalpool prügi silman, mõtlen ma, et Palermo on rõve ja tunnen puudust Eesti puhastest tänavatest. Kui ma randa lähen, olen ma jälle õnnelik ja naudin merevees sulistamist. Kui ma aga järjekordset “Ciao, bella” või vilet kuulen, mõtlen ma, et ma ei taha end tunda kogu aeg mingi lihatükina. Eh, vähemalt ei ole kunagi igav…
  • Maddi käis mul külas! Tema oli esimene, kes tuli mulle külla teisest riigist, sest isegi kui nii Merili kui ka Taavi Palermot külastasid, siis nad ei loe, sest nad ise elasid ka sel hetkel Sitsiilias. Maddit oli nii tore näha, sest ta on ka mulle kui tükike kodu või noh, midagi tuttavat.
    IMG_2910
    Teatri eriala lõpetanule kohaselt tahtis Maddi Teatro Politeama ees pilti

    Kuna ta oli siin ainult ühe nädalavahetuse ja tema ainus eesmärk oli süüa sama palju gelatot, kui ta kaalub, siis põhiliselt oligi meil gurmaanide reis. Algas see reede õhtul pitsa ja gelatoga, jätkus laupäeval suure hommikusöögiga koos Eva, Marie ja Meryemiga, kui olime turult kõike head-paremat kokku ostnud, siis sõime cannolot ja arancinat ja pühapäeval panime punkti järjekordse gelatoga.

    IMG_2909
    Jätkan oma usuelu, istudes katedraali ees ja süües taevalikku cannolot

    Söömise vahepeale mahutasime linnavalitsuse  Palazzo delle Aquile külastamise, mis meile mõlemale meenutas Sigatüügast oma treppide ja laternatega ning ka rannas käimise, kus Maddi sai ka esimest korda supeldud.

    IMG_2885
    Gryffindor hinges, aga Potterworldi poolest Slytherini loositud
  • Ma värvisin vahepeal oma juuksed siniseks ja lillaks. Kasutasin ära veel seda võimalust, et mu juuksed blondeeritud, nii et mis muud teha, kui end värviliseks ükssarvikuks värvida. Kahjuks see püsis vaid ühe päeva, mille kasutasime ära, et teha väike pilditõestus. Hiljem on juba mulle öeldud, et äge, värvisid juuksed halliks! Mnjah, kunagi lähevad nad niikuinii halliks mul, miks mitte juba praegu vaadata, milline (loodetavasti) aastakümnete pärast välja näen.

    IMG_2631
    Varsti värvin jälle!
  • Itaalia keelega on nagu on. Vahetevahel tunnen end päris hästi selles suheldes, teine kord ma täiesti suren ajuinsuldi kätte. Raskusi tekitab minu jaoks see, et me kodus suhtleme ainult inglise keeles, nii et mul ei ole väga suurt võimalust praktiseerida keelt väljaspool tööd, poode ja turgu. Peab leidma itaallastest sõpru, aga kuidas??? Ma olen vastamisi täiskasvanuelu probleemiga, et kuidas sõprust sobitada? Päris lambiste itaallaste juurde tänaval ju ei lähe, kuigi ehk peaks? Keeruline elu! Igatahes, üritan end kätte võtta ja tublim olla uut keelt praktiseerides, luban!
  • Pidasime lihavõtteid! Kuna Meryem ei tea tuhkagi neist, siis mina ja Eva võtsime juhtimise enda kätte, keetsime mune ja tassisime hunniku värve lauale. Meryem kiitis meie traditsioonid heaks ja isegi koksisime mune!
    IMG_2444
    Meie kunstiteosed
    IMG_2449
    Algaja õnn võidutses

    Pepe ja Victor lihtsalt vaatasid meie hullusi pealt, aga lõpuks andis Pepegi alla ja tuli muna koksima. Kaotas ta küll koheselt, aga proovis vähemasti! Lõpuks tegime sellest hunnikust munadest Türgipärase salati, nii et kõik kultuurid olid esindatud lihavõtetel.

    IMG_2463
    Kaks noviitsi esmasel koksimisturniiril
  • Palermos oli tänavatoidufestival, kuhu ka meie õgima suundusime. Pileti soolasele toidule lunastasime 2,50 eest, igaüks meist ostis kaks tükki, et suurem valik oleks ning järgnesime lõhnadele. Nad ei teinud nalja, et on TÄNAVAtoidufestival, sest see oli vaid ühel pikal tänaval, kus iga 50 meetri tagant oli midagi, nii et kõht läks seal tammudes päris tühjaks. Endale valisin Pakistani roa ja Pad Thai, mis olid päris head, aga Telliskivi vääriline festival ta siiski ei olnud.

    IMG_2773
    Käed toitu täis
  • Praegu vaatan, et see postitus muutub lihtsalt pühamuks minule endale, nii et miks mitte lisada veel üks pilt, mis mulle meeldib? Tagalugu sellele on, et leader trainingul oli meil töötuba, kus pidime tegema pilte koos inimesega, kellega polnud eriti rääkinud ning vaatama, kuidas töötoa alguses ja lõpus pildid erinevad. Minu lõpupilt oli minust ronimas müüril, sest pidime fakte jagama endast ning üks minu omast oli, et mulle meeldib ronida, nii mägede kui ka muude kõrgete kohtade otsa, nii et see pilt peaks seda väljendama, isegi kui see müür ei olnud just kõrgeimate killast.IMG_8862
  • Ma ei ole elu sees nii suurt koduigatsust tundnud kui praegu. Ma ei tea, miks, aga tunnen meeletult puudust Eesti suvest, oma sõpradega mööda Vanalinna hängimisest, Tartus Kuuba baaris käimisest, Kompressoris pannkookide söömisest, veiniõhtutest Annabeli ja Keiduga, Popularis vesipiibu tegemisest, metsmaasikate ja mustikate korjamisest, moosi tegemisest Mummi ja maukudega, Emme diivanil lebamisest ja niisama lobisemisest, kassidest, Jüriga millegi küpsetamist, Shootersis tantsimisest, maal jões ujumas käimisest ja nii paljust muust, mis hetkel meelde ei tule, aga hingel ikka kripeldab! Ma ise arvan, et enne Prantsusmaad oli mul mingi õnnetusehoog peal, kus leidsin, et Eestis ikka ei ole nii hea, kui mujal, aga Palermos tunnen, et kuigi mul on siin ka tore ja ma ei kahetse siiatulekut üldse, siis suur tükk südamest on koju jäänud. See on teie süü, sõberid, et ma teid taga igatsen, te kohtlete mind liiga hästi!

Elu siis selline Palermos, kolmandik mu elust siin möödanik, topelt sama palju veel ees! Eks see ole edasi selline Ameerika mäed, siin elu just rahulik pole, aga nii ongi huvitavam, jätab vähem aega koduigatsusele. Lisan veel juurde, et mulle meeldib praegu palju rohkem blogi kirjutada, sest teadvustan endale, et mul endal pärast tore tagasi lugeda, nii et tasub ikka mõtted kirja panna. Hindan ka kõigi teie kiitust, see teeb tõesti hingele pai, et ikka ootate minu mulisemist!

Siete carini!