On teada, et vanusenumbri suurenedes väheneb mälu. Vanainimesed kipuvad ikka oma prille kaotama, kui need neil nina peal on, või noh, mis vanainimesed, minu aasta ja viis kuud vanem vendki on seda trikki teinud.
Kahekümnes eluaasta läheb ja ka minul on oma seniilsed hetked. Tihti on mul juhtunud seda, et ma sõidan autoga ja siis ma võpatan hirmust: “Kuhu ma autovõtmed panin???” Ning siis tuleb mõistus pähe tagasi, võti on ju süütes, kuidas muidu auto edasi liigub. Viimatine hetk oli mul aga pangaautomaadi juures. Ootasin, et mulle pappi sülitataks, kui vaatasin oma rahakotti. Järgneb paanikahetk: “Kus mu pangakaart on? Kas ma jätsin ta kuskile? Ta on ju mul rohelise kaardi eest, kas ma kukutasin ta põrandale?”
Mnjah, teada tuntud tõde ju, et pangaautomaadist saab ju raha võtta ka kaarti omamata.
The struggle. Is. Real.
Odélice 