Söögiorgiad

Reedeks olin ma end kirja pannud Club-Cuisine’i. See on selline õhtu, kus hunnik inimesi koguneb kellegi koju ja tehakse mingi maa toitu. Seekord oli väljavalituks osutunud Boliivia. Roog, mida tegime, oli Piqué Macho. See oli hunnik friikartuleid, mille peale oli kuhjatud lihakaste. See oli päris maitsev. Kahjuks mul pilte sellest pole, aga tore oli, kuigi õhtu lõpuks olin ma nii kurguni täis ja toidukoomas, et ma sain vaevu prantsuse keelest aru, ei tea, kas ma eesti keelegagi sel hetkel hakkama oleks saanud.

Laupäeval läksime Louis (Prantsusmaa) juurde, sest täna on Chandeleur Prantsusmaal, millal tuleb kreppe süüa, aga me tegime krepiõhtu hoopis siis. Krepid olid täitsa head, aga selliste koduste pannkookide puhul ei paku keegi konkurentsi minu emme pannkookidele. Sain kreppi loopida, sest see pidi ka traditsioon olema, et kõik teevad ise oma esimese krepi. Põrand jäi puhtaks +  krepp ei läinud katki = professionaal!

Seda jooksen ma järgmised 2 aastat oma puusadelt maha
Seda jooksen ma järgmised 2 aastat oma puusadelt maha
Crèpes
Crèpes

Ma olen avastanud, et mulle täitsa meeldib blogi pidada, aga ta on nagu õnnetu armastus: ainult ühepoolne. Ma ainult kirjutan oma elust, aga ei tea teist tuhkagi! Tehke blogid, raisk!

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s