4 mesi a Palermo

Mõtlesin, et vahelduseks lobisen ka niisama. Tänane päev märgib 4 kuud Palermos olemist minu jaoks. Sellesse on mahtunud palju toredat, nii mõningat keskpärast ja ka halba on sattunud selle kolmandiku sekka. Eks ma ürita sellest mingit ülevaadet teha.

  • Ma käisin 1. aprillil esimest korda ooperit vaatamas ja et ta oleks ikka võimalikult eriline, siis Itaalia suurimas ooperiteatris Teatro Massimos. Vaatama sattusin “La Traviatat” ja ooperikaaslasteks olid Meryem ja Pepe. Juba enne ooperit tahtsid nad mulle südameataki tekitada, öeldes, et meil aega on ja tasub ikka enne gelatot süüa. 20 minutit oli aega alguseni ja me polnud teatri läheduseski! Kohale me aga lõpuks jõudsime, istusime kõige kõrgemal rõdul, nii et pidime päris palju kaela küünitama, et lavale näha, aga see oli seda väärt! Mulle hirmsasti ooper meeldis, nii et ehk see on esimene samm tõelise kultuuri nautimise poole?
    IMG_2223
    Rõõmsad lapsed astumas samme sügavama kultuuriteadmise poole

  • Ma ei tea, kas ma olen paksemaks läinud, kuigi hoiatasin kõiki eelnevalt, et ma tulen tagasi väikse mozzarella pallina. Püksid veel lähevad jalga, nii et seegi väike edu! Toit samas on siin siiski imehea ja tihti friteeritud, nii et kolesterool on küll arvatavasti laes. Aga! Siin on imelised turud, kus saab kõiki mu lemmikköögivilju lademetes! Lugege ja imestage, mu pikajalgsed blondiinid, paprikat saab siin 5 tükki 1 euro eest!
  • Mul on meeletu armastus-vihkamissuhe Palermoga. Kui ma turul olen, siis ma täiesti kujutan end ette siin elamas. Kui ma tööle jalutan ja igalpool prügi silman, mõtlen ma, et Palermo on rõve ja tunnen puudust Eesti puhastest tänavatest. Kui ma randa lähen, olen ma jälle õnnelik ja naudin merevees sulistamist. Kui ma aga järjekordset “Ciao, bella” või vilet kuulen, mõtlen ma, et ma ei taha end tunda kogu aeg mingi lihatükina. Eh, vähemalt ei ole kunagi igav…
  • Maddi käis mul külas! Tema oli esimene, kes tuli mulle külla teisest riigist, sest isegi kui nii Merili kui ka Taavi Palermot külastasid, siis nad ei loe, sest nad ise elasid ka sel hetkel Sitsiilias. Maddit oli nii tore näha, sest ta on ka mulle kui tükike kodu või noh, midagi tuttavat.
    IMG_2910
    Teatri eriala lõpetanule kohaselt tahtis Maddi Teatro Politeama ees pilti

    Kuna ta oli siin ainult ühe nädalavahetuse ja tema ainus eesmärk oli süüa sama palju gelatot, kui ta kaalub, siis põhiliselt oligi meil gurmaanide reis. Algas see reede õhtul pitsa ja gelatoga, jätkus laupäeval suure hommikusöögiga koos Eva, Marie ja Meryemiga, kui olime turult kõike head-paremat kokku ostnud, siis sõime cannolot ja arancinat ja pühapäeval panime punkti järjekordse gelatoga.

    IMG_2909
    Jätkan oma usuelu, istudes katedraali ees ja süües taevalikku cannolot

    Söömise vahepeale mahutasime linnavalitsuse  Palazzo delle Aquile külastamise, mis meile mõlemale meenutas Sigatüügast oma treppide ja laternatega ning ka rannas käimise, kus Maddi sai ka esimest korda supeldud.

    IMG_2885
    Gryffindor hinges, aga Potterworldi poolest Slytherini loositud
  • Ma värvisin vahepeal oma juuksed siniseks ja lillaks. Kasutasin ära veel seda võimalust, et mu juuksed blondeeritud, nii et mis muud teha, kui end värviliseks ükssarvikuks värvida. Kahjuks see püsis vaid ühe päeva, mille kasutasime ära, et teha väike pilditõestus. Hiljem on juba mulle öeldud, et äge, värvisid juuksed halliks! Mnjah, kunagi lähevad nad niikuinii halliks mul, miks mitte juba praegu vaadata, milline (loodetavasti) aastakümnete pärast välja näen.

    IMG_2631
    Varsti värvin jälle!
  • Itaalia keelega on nagu on. Vahetevahel tunnen end päris hästi selles suheldes, teine kord ma täiesti suren ajuinsuldi kätte. Raskusi tekitab minu jaoks see, et me kodus suhtleme ainult inglise keeles, nii et mul ei ole väga suurt võimalust praktiseerida keelt väljaspool tööd, poode ja turgu. Peab leidma itaallastest sõpru, aga kuidas??? Ma olen vastamisi täiskasvanuelu probleemiga, et kuidas sõprust sobitada? Päris lambiste itaallaste juurde tänaval ju ei lähe, kuigi ehk peaks? Keeruline elu! Igatahes, üritan end kätte võtta ja tublim olla uut keelt praktiseerides, luban!
  • Pidasime lihavõtteid! Kuna Meryem ei tea tuhkagi neist, siis mina ja Eva võtsime juhtimise enda kätte, keetsime mune ja tassisime hunniku värve lauale. Meryem kiitis meie traditsioonid heaks ja isegi koksisime mune!
    IMG_2444
    Meie kunstiteosed
    IMG_2449
    Algaja õnn võidutses

    Pepe ja Victor lihtsalt vaatasid meie hullusi pealt, aga lõpuks andis Pepegi alla ja tuli muna koksima. Kaotas ta küll koheselt, aga proovis vähemasti! Lõpuks tegime sellest hunnikust munadest Türgipärase salati, nii et kõik kultuurid olid esindatud lihavõtetel.

    IMG_2463
    Kaks noviitsi esmasel koksimisturniiril
  • Palermos oli tänavatoidufestival, kuhu ka meie õgima suundusime. Pileti soolasele toidule lunastasime 2,50 eest, igaüks meist ostis kaks tükki, et suurem valik oleks ning järgnesime lõhnadele. Nad ei teinud nalja, et on TÄNAVAtoidufestival, sest see oli vaid ühel pikal tänaval, kus iga 50 meetri tagant oli midagi, nii et kõht läks seal tammudes päris tühjaks. Endale valisin Pakistani roa ja Pad Thai, mis olid päris head, aga Telliskivi vääriline festival ta siiski ei olnud.

    IMG_2773
    Käed toitu täis
  • Praegu vaatan, et see postitus muutub lihtsalt pühamuks minule endale, nii et miks mitte lisada veel üks pilt, mis mulle meeldib? Tagalugu sellele on, et leader trainingul oli meil töötuba, kus pidime tegema pilte koos inimesega, kellega polnud eriti rääkinud ning vaatama, kuidas töötoa alguses ja lõpus pildid erinevad. Minu lõpupilt oli minust ronimas müüril, sest pidime fakte jagama endast ning üks minu omast oli, et mulle meeldib ronida, nii mägede kui ka muude kõrgete kohtade otsa, nii et see pilt peaks seda väljendama, isegi kui see müür ei olnud just kõrgeimate killast.IMG_8862
  • Ma ei ole elu sees nii suurt koduigatsust tundnud kui praegu. Ma ei tea, miks, aga tunnen meeletult puudust Eesti suvest, oma sõpradega mööda Vanalinna hängimisest, Tartus Kuuba baaris käimisest, Kompressoris pannkookide söömisest, veiniõhtutest Annabeli ja Keiduga, Popularis vesipiibu tegemisest, metsmaasikate ja mustikate korjamisest, moosi tegemisest Mummi ja maukudega, Emme diivanil lebamisest ja niisama lobisemisest, kassidest, Jüriga millegi küpsetamist, Shootersis tantsimisest, maal jões ujumas käimisest ja nii paljust muust, mis hetkel meelde ei tule, aga hingel ikka kripeldab! Ma ise arvan, et enne Prantsusmaad oli mul mingi õnnetusehoog peal, kus leidsin, et Eestis ikka ei ole nii hea, kui mujal, aga Palermos tunnen, et kuigi mul on siin ka tore ja ma ei kahetse siiatulekut üldse, siis suur tükk südamest on koju jäänud. See on teie süü, sõberid, et ma teid taga igatsen, te kohtlete mind liiga hästi!

Elu siis selline Palermos, kolmandik mu elust siin möödanik, topelt sama palju veel ees! Eks see ole edasi selline Ameerika mäed, siin elu just rahulik pole, aga nii ongi huvitavam, jätab vähem aega koduigatsusele. Lisan veel juurde, et mulle meeldib praegu palju rohkem blogi kirjutada, sest teadvustan endale, et mul endal pärast tore tagasi lugeda, nii et tasub ikka mõtted kirja panna. Hindan ka kõigi teie kiitust, see teeb tõesti hingele pai, et ikka ootate minu mulisemist!

Siete carini!

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s