Mandorlo in fiore a Agrigento

Tundub, et ma muud ei teegi, kui tripin mööda Sitsiiliat ringi ja eks ta enam-vähem tõsi ka ole, Palermot tunnen kahetsusväärselt vähe, aga kui on rongiühendused päris head, siis kasutan võimalust ära ja näen ka saarekest, kus elan. Seekord viisid rööpad meid Agrigentosse, kus oli toimumas festival Sagra del mandorlo in fiore. Asualt öeldes, ega me eriti midagi selle kohta ei teadnud, aga et juba kaks sitsiillast meile olid seda soovitanud, siis mõtlesime, et vaatame järgi!

Läksime sinna juba laupäeva hommikul, et päevast viimast võtta. Enne kottide airbnb’sse viskamist tegime väikse kohvipausi ja siis otsustasime Valle dei Templisse minna, kuna pidustused linnas pidid alles õhtul toimuma.Agrigento on väga huvitav linn, sest ta on ehitatud künka otsa, nii et kuskile jõudmiseks peab kogu aeg mööda treppe üles-alla käima. Meie korter oli õnneks üpriski lähedal ülalinnale, nii et liialt ei pidanud põlvi kulutama, aga Valle dei Templi oli täiesti linnast väljas, nii et pidime päris palju laskuma. Valle dei Templi ise on vabaõhumuuseum, kus saab näha Vana-Kreeka templeid ja nende jäänuseid ning näha, kuidas Vana-Kreekas elati. Minekuks valisime muidugi imelise päeva, mil päike lõõskas, nii et higinäärmed töötasid täisvõimsusel. Kohale me aga jõudsime, isegi kui tegime meeletu suure ringi, et leida piletikassa, mida tegelikkuses oli kaks, aga me suutsime valida muidugi kaugema. Valle dei Templi oli väga äge koht, kus jalutada ja ajalugu näha ning mis tegi selle veel lahedamaks, oli must kass, kes meiega tee peal liitus. Panime talle nimeks Marcel ja nii oligi meie reisiseltskond viiene.

Kahjuks ajas meid ja Marcel lahku teiste külastajate koer, kes Marceli puu otsa hirmutas. Meie jätkasime teed ja Marcel leidis endale itaallastest nunnutajad – Marcelist sai Marcello.

IMG_1894

Templitesse kahjuks sisse minna ei saanud, aga tegime palju pilte langenud ingliga. Mina vähemalt kutsusin teda nii, sest ta pikutles külili ja tal olid tiivad. Igaüks, kes on kunagi Agrigentos käinud, on teinud temaga pilti, nii et ega me saanud halvemad olla.

Pärast Valle dei Templit sattusime kokku teiste Palermo vabatahtlikega ning läksime sööma. Kuna olime päris surnud Valle dei Templist, tundus hea mõte võtta vastu kohviku pakkumine osta väga grandioosne jäätisekokteil.

IMG_1955

Mina ja Carla võtsime selle kahe peale, sest see tundus meeletult magus ja seda ta ka oli, nii et ei kahetsenud. Ei saaks öelda, et ta oleks meeletu maitseelamus olnud, ta on siiski ainult Instagrami vääriline asi ehk ilus vaadata, aga sisu pole. Jätkasime pärast seda suhkrulaksu linna avastamist ja veetsime õhtu teiste vabatahtlike Bed&Breakfastis, kus tegime hunniku pastat ja jõime veini. Sealt suundusime linna, kus oli Sitsiilia muusika kontsert, mis oli üllatavalt hea muusikaga, nii et möllasime seal kontserdi lõpuni. Hakkasime siis edasi liikuma, aga meid peatas Hispaania muusika ühe baari ees, mis jala tatsuma pani. Sinna me lõpuks ka jäime, kuni uni meid murdis ja voodisse vedas.

Pühapäeval olid pidustused juba suuremad. Tahtsime jalutada Agrigento katedraali juurde, aga meid peatas paraad, mis läbi linna tutvustas eri rahvustest tantsijaid ja muusikuid, kes pidid esinema pärastlõunal festivali lõputseremoonial.

Paraadile jõudsime üldse ainult sellepärast, et nad jäid itaallaslikult hiljaks ja alustasid tund aega hiljem ettemääratud ajast. Peale paraadi jätkasime ristiretke katedraali poole, kus saime katedraali otsa ronida ja Agrigentot ka ülaltpoolt näha.

Pärast katedraali külastust kohtusime Taavi ja teiste Catania vabatahtlikega ning suundusime taaskord Valle dei Templisse, et näha festivali lõpupidustusi. Järjekordselt pidime sinna jalutama, sest see on traditsiooniks saanud, isegi bussid ei sõida sel päeval. Võtsime end siis itaallaste sappa ja läksime nagu üks mees templite poole.

Lõputseremoonia ise oli väga vahva, sest kõik riigid esinesid oma tantsudega seal ja paljud neist olid väga hoogsad, mis haarasid kaasa. Minu lemmik oli Palestiina, kus tantsijad hüppasid nii kõrgele ja keerlesid nii kiiresti, et tundus uskumatu, et nad sellises palavuses lõpuks kokku ei kukkunud. Tagasi Agrigentosse läksime ka kui palverändurid, ostsime enne rongi kosutuseks jäätist ja pagesime tagasi Palermosse.

Agrigento on täitsa tore, aga ilma festivalita ei oleks ta just väga huvitav olnud, nii et arvatavasti tagasi sinna peagi ei suundu, kui just seal mingit uut sündmust ei korraldata. Siiski oli tore nädalavahetus, kuna sai palju nalja ja teiste vabatahtlikega jälle aega veeta. Tuli jälle Nola meelde, kus Sitsiilia vabatahtlikud alati kõige rohkem lärmasid ja pidu panid!

Baci!

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s