Buon carnevale!

Kui Eestis me tähistame paastu algust tagasihoidlikult vastlapäeval ühe kuklikese ja pika liuga, siis Sitsiilias on Carnevale rahvusspordi mõõtmetes. Olin kuulnud, et põhipaigad, kuhu Carnevale ajal minna, on Sciacca ja Acireale. Kuna Acireale on Cataniale lähemal ja Merilil oli viimane nädalavahetus veel Sitsiilias veeta, siis saatuse sõrm osutas Acirealele. Lisaks oli mu itaalia keele õppejõud öelnud, et Acireale Carnevale on tema meelest etem, nii et olin juba niigi kallutatud.

Läksin Cataniasse juba reedel, meie iseseisvuspäeval, et Merili, tema ema, Taavi ja veel ühe eestlasest vabatahtliku Anniga vaadata presidendi vastuvõttu ehk kleite kommenteerida. Merili ema oli toonud Eestist terve laadungi asju kaasa, nii et laual oli nii kiluvõileibu kui ka kartulisalatit. Taavi oli teinud Sitsiilia versiooni kirjust koerast, nii et kõik oli Eesti päraselt kolesteroolirikas. Ka Merili Ungari sõbranna liitus meiega, nii et me saime teda harida Eesti kultuuriga ehk läksid käiku meie uued ja vanad Eurovisiooni lood ning ka “Tujurikkuja”. Kinga (jah, see oli tema nimi) jäi siiski ellu ja nautis iga hetke sellest keele- ja kultuurikümblusest.

Järgmine päev oligi tipphetk ehk Acireale! Pidin minema koos Taavi, Anni ja Anni sõbra Raduga (Rumeenia), sest Merilil oli veel vaja oma korteriomanikuga kokku saada. Peaaegu jäime oma rongist maha, sest need kolm otsustasid kohvitada enne ning lõpuks lihtsalt sprintisid rongile. Ma pidin kontrolöri lausa anuma, et rong natuke veel ootaks, et me kõik peale saaks, aga jõudsime  – mina ja kolm higist läbimärga karnevalikülastajat.

Läksime Acirealesse varem, et saaks ka linnas ringi jalutada, kuna Taavi oli öelnud, et linnal on enam pakkuda kui lihtsalt Carnevale pidustused. Jalutasime alla mere äärde treppidest nimega Santa Maria la Scala.

All käisime ka merd katsumas, kus olid megasuured lained, mis pritsisid isegi siis, kui ainult pahkluuni vees seisin, mulle merevett silma. Samas oli väga kaunis ja kui oleks ujumisriided kaasas olnud või julgust rohkem olnud end paljaks tõmmata, oleks isegi ujuma läinud.

Käisime ka söömas ühes imenunnus restoranis, mis oli tõeliste Itaalia mammade loodud. Sellel restoranil on see võlu, et sa kunagi ei tea, mida sa sel päeval saada võid, sest kõik oleneb selle päeva kalasaagist. Sel päeval oli päevaroaks spagetid merekarpidega, mis olid lihtsalt imelised. Tuli meelde Normandias merekarpide söömine, nii et kaunis nostalgiline hetk oli. Sõin seal restoranis ka oma esimese granita, mis on põhiliselt sorbee. Võtsime kahte varianti, sidruni ja maasika oma. Nagu tavaliselt, leidsin mina, et sidruni oma maitseb nagu vetsupuhasti, aga maasika oma oli väga värskendav.

img_1574

Ja oligi aeg Carnevale jaoks! Taaviga olime ostnud hommikul maskid, et ikka korralikult integreeruda massi, nii et meie olime valmis! Carnevale oli hästi lahe, kuna seal oli nii palju inimesi, kes olid kostüümides ja maskides, nii et oli näha, et seda püha võetakse ikka tõsiselt. Rongkäigus oli palju paraadilaevu (? ma ei tea, kuidas need eesti keeles olla võiksid), mis igaüks tegid ringi rahva seas ja siis näitasid oma väljapanekut. Need olid kindlasti tehniliselt väga keerukad, sest igast laevast tuli umbes 3 eri asja välja, mis kõik olid eri valgustuse ja liikumisega. Muusikat oli seinast-seina seda kõike saatmas: nii itaalia kui ka hispaania ja inglise muusikat said kõrvad kuulda. Igalpool loobiti sellist paberipudi, mis on Carnevalele omane ja üleüldse oli atmosfäär väga lõbus ja rõõmsameelne, nii et nautisin väga.

Meie küll naasesime õhtul Cataniasse, aga Carnevale kestis veel edasi, meist jäid maha veel mitu paraadlaevakest, mis veel meeleolu kindlasti üleval hoidsid. Meie aga tellisime koju pitsat ja vajusime magama, sest olgem ausad, päris väsitav päev oli olnud.

Pühapäeval käisime veel hobuseliha restoranis, et ikka terve Catania kogemus kätte saada. Nimelt ei ole hobuseliha mujal väga populaarne, aga Catanias saab seda igast kohast kätte ja väga odavalt: maksime ühe kotleti eest 1 euro. Ja nii oligi aeg Merilile head aega öelda mõneks ajaks. Naljakas on jälle olla eri riikides, aga mis teha, kaugsõprus on meil märksõnaks! Jääb mu ainsaks eestlaseks ja Catania pidepunktiks nüüd Taavi…

Ciao!

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s