Taavi è venuto a Palermo

Eelmine nädal kirjutas Taavi mulle, et uurida, mida nädalavahetusel teen. Minul polnud plaane, nii et Taavi ise täitis selle tühja koha mu elus ja tuli Palermosse. Esimesel õhtul, kui ta tuli, korraldasin meie korteris taimetoidu õhtusöögi: läätsehautis, baklažaan tomatikastmes mozzarellaga ja bešamellikastmes brokkoli. Külla tulid ka teised vabatahtlikud, kes meiega Nolas trainingul olid, nii et rahvast oli palju ja kõik potid-pannid lausa lakuti puhtaks. Magustoiduks pakkusin Eesti šokolaadi ja komme, mis kui tolmuimejaga tõmmatult laualt kadusid. Erilised lemmikud olid Tõmmu, Šoks ja muidugi Mesikäpa Dops küpsised. Vaikselt hakkasid inimesed väsima, nii et õhtusöök muutus peagi pidžaamapeoks.

Laupäeva hommikul me lõpetasime pidžaamapeo hea noodiga: tegime pannkoogipeo! Pannkoogid kõhus, oli meil plaan minna Capo Gallo teist otsa minna avastama, kuhu saab läbi Palermo põhilise ranna Mondello. Et ka Taavi on vaene vabatahtlik, kellel pole just raha priisata, otsustasime sinna jalutada. Mis see väike 7-8 kilomeetrit ära ei ole! Minu ja Taaviga liitusid veel Carla ja Victor, kellega hakkasime varasel pärastlõunal tatsama. Vahepeal oli tee päris ohtlik, sest pidime kurvilise autotee kõrval jalutama, nii et oli hetki, kus ei olnud absoluutselt aru saada, kas meid sõidetakse kohe laiaks või ei. Õnneks neid lõike oli vähe ja suurema osa teest saime jalutada loodusrajal, kus kohtasime palju tervisesportlasi. Enamiku teest möödus Monte Pellegrino kõrval, mis pani tahtma tema otsas kaljuronimist teha.

Pärast umbes 1,5 tunnist jalutuskäiku olimegi Mondellos! Rannas oli üks paarike pulmapilte tegemas, keda me väga kriitilise pilguga jälgisime, kuna neidis kandis saapaid väga koleda pulmakleidi all ja kumbki neist ei näinud just õnnelik oma vastse kaasa üle. Mondellos tegime ka väljateenitud gelato pausi, et jätkata teed Capo Gallo poole.

Seekordne Capo Gallo valitud rada oli naljaka algusega: pidime igaüks maksma 50 senti, et sisse saada. See on mingi omavoliliselt püstipandud äri, nii et ei tahtnud meie maffiaga raksu minna, nii et loovutasime oma 2-eurose. Aga see oli seda väärt! Saime jalutada nüüd Capo Gallo mäe teisel küljel ja näha piiritut merd. Meri oli nii sinine, et ei saanud aru, kust ta algas ja meri algas, laevadki tundusid õhus hõljuvat. Capo Gallo see osa on kuulus sellepärast, et tema otsas on majakas ja nudistide rand. Kuna oli siiski külm viimase jaoks, piirdusime majakaga. Kohale jõudes avastasime, et majakas on luku taha pandud. See meid siiski ei takistanud: Taavi eesotsas, ronisime kõik majaka kõrvale, et seal lõunatada.

Keha kinnitatud, jätkasime seiklust ja ronisime majakale endale seltsi! Nähes, kuidas Taavi sinna ronib, lubasin endale, et ma sellist uljust üles ei näita, aga peagi olin ise juba maa ja taeva vahel, et üle piirde ronida. Tasuks end ikka vist peale 22 aastat juba teada, et ronimisele ma “ei” ei ütle.

Kui me allapoole ronisime, siis märkasime Carlaga ilusaid keraamilisi plaate, mis olid mitmeks killuks kukkunud. Kuna tahtsime suveniire, siis korjasime need üles, et saada endale uued ilusad kuumaalused. Poisid samal ajal ronisid aina ülespoole ja ega me siis kehvemad olnud, läksime aina järgi. Nägime ühel kivil istudes ära ka päikseloojangu, mis oli imeilus, kuna nägime täpselt, kuidas päike mere sisse sulpsab.

img_1442

img_1446
Mere ja taeva sulam

Õhtul olime päris väsinud, nii et tagasi sõitsime bussiga ja ikka jänest, nii et Palermo infrastruktuuri me just ei toeta. Mina ja Taavi läksime pärast linna aperitivole, mis on selline imeline asi, kus ostad endale ühe joogi, aga saad süüa nii palju, kui jaksu ja soovi on. Pärast avastasime koos Palermot või noh, Taavi näitas mulle sadamaala. Järgmine päev oli meil plaanis minna Monte Pellegrino otsa, nii et kaua väljas ei tolgendanud.

Pühapäeval olid küll jalad meeletult kanged Capo Gallost, aga ega pühapäeva raisku lasta saanud, nii et Monte Pellegrino oli kõige kiuste meie eesmärk, sest Taavi ei olnud sinna oma eelmise Palermo reisi ajal jõudnud. Lihased alguses väga koostööd ei teinud, aga ots oli lahti tehtud ja me ei vaadanud tagasi. Retk üles oli kõvasti piinarikkam lõõskava päikese tõttu, aga see-eest oli vaade palju kaunim. Seekord ronisime ka täitsa tippu, sest alustasime päeva varakult, nii et ei olnud hirmu pimedas laskumise ees. Tipu eel oli küll silt, et elektromagnetväljad on inimkehale kahjulikud, aga meil oli vaja tipp ju vallutada, nii et sellele me erilist tähelepanu ei pööranud. Peaasi, et telefonid pekki ei keeraks.

img_1451
Monte Pellegrino tipust vaade

Pärast Monte Pellegrinot hängisime veel meie korteris ja oligi Taavil aeg Cataniasse tagasi pöörduda. Ta jäi küll peaaegu oma bussist maha, sest usaldasin Palermo linnaliinibusse liialt, aga  kohale ta jõudis, nii et lõpp hea, kõik hea! Hästi tore nädalavahetus oli, kuigi mu jalad pärast tulitasid, aga eks see näitabki, et on asju tehtud ja nähtud, mis ongi mu põhiline eesmärk siin Sitsiilias, nii et järgmised asjad oma nimekirjast maha tõmmatud!

Bacino!

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s