Frankfurt&Aschaffenburg

Kui ma Lyonist tagasi jõudsin, siis mis mul muud ikka teha oli, kui pakkida asjad Saksamaaks ja käia pesus – kuigi prantslased, vähemalt mulle tundub, käivad pidevas higilebras ringi, siis lootsin sakslastest enamat. Pakkimise jälestajana, nagu ma olen, lükkasin seda võimalikult hilise tunnini edasi, kuid lõpuks sai ka minu seljakott asju täis.

1. päev

Saime hommikul Danielle’iga (USA) kokku, et igaks juhuks mingeid kaarte välja printida. Ma pole elu sees kohanud nii ette valmistunud inimest, mina olin täiesti valmis kaardita minema ja siis turismiinformatsiooni leidma, et sealt kaart saada, aga Dani ei tulnud minu boheemlusega kaasa, nii et seal me olime: kell 9 hommikul raamatukogus. Dani avastas sel hetkel muidugi, et meie piletid ei olnud kesklinna rongijaamast, vaid TGV rongijaamast, mis on 16 kilomeetri kaugusel. Selle uudise peale hakkas ka minul südame alt külmaks minema, aga õnn oli meie poolel ja me leidsime rongi, mis viiks meid meie TGV-le, mis sõitis Frankfurti. Rongisõit ei olnud midagi meeliülendavat ega erilist: sõime, tukastasime ja mina lugesin Prousti. Jõudsime Frankfurti kella 16-17 vahel ja otsisime oma hosteli üles, et oma kotid sinna visata ja siis linna avastama minna. Kuna mina olin otsustanud, et Saksamaa on minu toiduturismi alustamiseks suurepärane riik, siis ma olin enne otsinud välja kõik, mida peaks sööma-jooma Frankfurdis. Frankfurdi joogiks on Saksamaale mitte kohaselt apfelwein, mitte õlu, nii et läksime seda keelekastet nautlema. Ma olin suutnud välja valida kõige saksalikuma koha muidugi, nii et kõik oli kui Saksamaa steretüüp: puust lauad, palju toitu, sealiha kõikjal ja apfelwein, mis voolas ojadena. Tellisime endalegi seda. Apfelwein maitseb minu jaoks kui kodutehtud õunamahl, mis on väikse kraadiga, nii et maitse olin mulle tuttav ja meeldiv. Seal olid väga lahedad klaasialused, nii et loomulikult suskasin ma endale ühe taskusse. Frankfurt viis mind kuritegelikele radadele!

Kuna meie hostel pakkus ka õhtusööki, siis kasutasime seda võimalust süüa maitsetut pastat. Otsisime veel jäätist pärast, aga sakslased on imelikud: kuna oli külm, siis jäätisekohvikud jäätist ei pakkunud. Leppisime kakaoga ja tatsasime mööda öist Frankfurti. Pidin Danit selleks praktiliselt sundima, kuna tema kartis jalutada pimedas suures linnas. Kogesin esimest korda seda, et ameeriklased kardavad võõraid inimesi ja võõraid kohti. Avastasime, et Frankfurt armastab stripiklubisid ja sekspoode, mis hirmutasid Danit veelgi ja mind ajasid naerma. Naasime hostelisse, kus heitsime magama.

blog

Mingi meeleavaldus me hosteli ees - ma kahjuks saksa keelt ei oska, aga tundus, et see oli kuidagi natsidega seotud, kui oskaks vaid öelda, kas siis poolt või vastu...
Mingi meeleavaldus me hosteli ees – ma kahjuks saksa keelt ei oska, aga tundus, et see oli kuidagi natsidega seotud, kui oskaks vaid öelda, kas siis poolt või vastu…
blog5
blog6 Apfelwein!

blog7

blog12
Vaid väike näide Frankfurdi asutustest
blog10
Ilus ühistransport lihtsalt haarab mu tähelepanu alati

blog8 blog14 blog13 blog11 blog9

2. päev

blog19
Römer

Hommikust sõime hostelis. Ma süda lausa hüppas rõõmust leiva üle,  õnnepisargi voolas mööda põske alla. Pidime minema linna avastama, aga tuli välja eestlase ja ameeriklase erinevus: ameeriklane ei kõnni. Kuna mina aga keeldun uutes linnades ühistranspordi kasutamisest, siis ma veensin Danit jalutama. Ma lihtsalt ei saa nautida uusi kohti neid läbi bussiakende vahtides, niimoodi ei saa mitte mingit tunnetust kätte. Jalutamisega tuli välja ka teine erinevus: ameeriklane loivab. Ma enda arust käisin oma normaalse tempoga, aga Dani jaoks oli see jooksmine, nii et järgnevad 4 päeva liikusin mina enda arust kui tigu ja Dani liikus enda jaoks kui gaselli järgi kargav lõvi. blog15 blog25 blog24 blog23 blog22 blog21 blog20

Ma ei oska panoraampilte teha, pole kindlat kätt! Hea, et ma kirurgiks ei õpi...
Ma ei oska panoraampilte teha, pole kindlat kätt! Hea, et ma kirurgiks ei õpi…

blog17 blog16Jätkates mu toiduturismi, siis minu järgmiseks Frankfurdi toiduks oli määratud handkäs mit musik. Õhtusöögiks läksime kohta nimega Apfelwein Solzer. Tellisin endale siis eelroaks handkäsi, Dani piirdus vaid apfelweiniga. Siis tuli meie juurde üks vanamees suure korviga, kes pakkus meile leiba ostmiseks. Valisin gingerbreadi ehk ingverileiva, mis maitses kui väga pehme ja mitte nii magus piparkook, nii et see oli väga hea! Sain ka siis lõpuks oma handkäsi, mida ma väga süüa ei osanud, nii et määrisin leivale võid ja siis surasin sinna peale handkäsi ja sibulat. See oli väga omapärane, alguses ma panin liiga palju sibulat, nii et ei saanudki maitsest aru, aga hiljem sain (vist) selle juba käppa ja see oli hästi maitsev! Mõnus õrn tihke juust oli.

handkäs7

handkäs2
Ingverileib (gingerbread)

handkäs3

Minu katsetused handkäsiga
Minu katsetused handkäsiga

handkäs5Meie teenindaja oli väga armas vanem daam, kes küll väga inglise keelt ei osanud, aga hoolitses meie eest hästi. Meie keelebarjäär kulmineerus sellega, et ma ei saanud oma soovitud rooga, kuna ta sai numbritest valesti aru, aga kõik sai parandatud ja minu tuju see ei rikkunud.

Liha- ja kartulipudruhunnik
Liha- ja kartulipudruhunnik

Pärast toidukoomasse vajumist naasime hostelisse, kus praktiliselt kohe õndsalt magama jäime, unedes nähes vaid sigu ja kapsaid.

3. päev

Hommik algas huvitavalt ja üllatavalt. Kuna me oleme siiski vaesed tudengid, siis valisime hostelis ka odavaima toa, mis oli segatuba naridega. Sel hommikul avastas Dani, et tema “naaber” magab paljalt, mis oli häiriv. Kirsiks tordil oli aga see, et ta vahetas riideid otse Dani ees, nii et tema kartis, et ta saab tema Kremli kelladega vastu pead. Ma suutsin end nii korralikult üleval pidada, et hakkasin selle üle naerma alles toast väljas, aga ikka nii, et naljatilk oli püksis.

Hommikused traumad selja taha jäetud, läksime Aschaffenburgi! Esimesel päeval olime me üritanud pileteid sinna osta, aga me ei tea, mis piletid me ostsime, nii et saime rõõmsalt 20 eurot rentslisse visata, kuna need ei sobinud. Ostsime siiski uued piletid Aschaffenburgi ja jõudsime õnnelikult kohale. Minul ei olnud mitte mingeid eelarvamusi Aschaffenburgist, kuna polnud piltigi näinud sellest, usaldasin Dani arvamust. Aschaffenburg oli väga nunnu väike linnake – just selline, kuhu võiks minna nädalavahetuseks, et põgeneda linnamuredest, kuid siiski tahtes tsivilisatsiooni jääda. Käisime Aschaffenburgi kindluses ja jalutasime niisama mööda linnakest ringi. aschaf2

aschaf7
Pole kunagi nii vara lumikellukesi näinudaschaf9 aschaf10

aschafaschaf3 aschaf6 aschaf4aschaf8

aschaf11aschaf12

Tagasiteeks ostsime kohvi ja kooki. Mina sõin imelist juustukooki, mis tegi rongisõidu ainult paremaks, kuigi ma seda juba niigi armastan. Oh, millal küll Eestil tekib ühendus Euroopaga, et ma kõikjale rongiga saaks minna?

aschaf15

Frankfurdis jalutasime veel pisut ringi. Mina leidsin sõpru.

aschaf16

aschaf17
Soen ta kaunist habet

Nii saigi meie Frankfurdi seiklus läbi – ees ootas Berliin!

Advertisements

One thought on “Frankfurt&Aschaffenburg

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s