Femme de ménage

Täna ma tegin midagi väga täiskasvanulikku ja koristasin. Et aga mitte päris end 20-aastasena kinnistada igavese vanurina, siis õhtusöögiks oli mul jäätis (hurraa, tervislikud valikud!).

Jäätise õhtusöögiks söömine ei ole minu puhul küll mingi selline vanemate-vastu-mässamise-akt, nagu see osadele tudengitele on, kellele vanemate juurest ära kolimine tähendab, et ei pea enam kunagi sööma salatit kotleti kõrvale ja saab lõpuks piima pakist juua, mis minu arust on päris rõve, ükskõik, kas sa jagad seda oma lehmalellepojaga või vaid sinu huuled puudutavad hellalt tetrapakki.

Ise küll ei mäleta, et minu käest oleks kunagi jäätis või šokolaad käest rebitud, sest “see pole korralik toit” või “sa rikud vaid enda isu”, võibolla sellepärast olin ma, nagu üks päev minu kallis tädi – poliitilise korrektsuse huvides – ütles, “paksem kui praegu”.

Igatahes, 20-aastane mulle olla ei meeldi tegelikult, kõik ütlesid mu sünnipäeval, et nüüd algab mu elus parim etapp ja ilgelt hea on olla 20, mina aga mõtisklesin, kas valida samet või siid enda kirstu polstriks. Ja kui ma veel adusin, et ma olen 20 juba üle kuu olnud! Kremeerimine tundub parem valik, uurisin järgi juba.

Kuidas inimesed vananemisega hakkama saavad? Tundub, et targemaks igatahes ei saada, sest keegi pole mulle veel vastust andnud…

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s